Üllitised
Vana kirjakeele uurimisrühm » Üllitised

» Vana kirjakeele uurimisrühma liikmed
» Vana kirjakeele korpus

Raamatud | Kraaditööd | Artiklid

Raamatud

 
 
Külli Habicht, Pille Penjam, Külli Prillop. Heinrich Stahli tekstide sõnastik. Tartu Ülikooli Kirjastus. Tartu 2015. 548 lk.

Kas teate, mida tähendavad sõnad meevikene, saajeldama, keelekoer või lendvamees? Või kumb sidesõna oli 17. sajandi esimese poole kirjakeeles sagedasem, kas ja või ning? Sellest sõnastikust saate teada seda ning palju muud põnevat ja minevikku varjatut. Sõnastik on mõeldud kasutamiseks kõigile keele- ja kultuurihuvilistele, keda köidab eesti kirjakeele kujunemislugu ja sõnade elukäik.
„Heinrich Stahli tekstide sõnastik“ võimaldab põhjalikku sissevaadet 17. sajandi esimese poole eesti kirjakeelde. Sõnastik sisaldab Stahli kahe mõjuka peateose, „Käsi- ja koduraamat“ (1632–1638) ja „Ilmikute peegel“ (1641–1649), kogu eestikeelset sõnavara (2820 märksõna, mis on esitatud tänapäevases ortograafias). Välja on toodud tänapäevasest erinevad tähendused, lisatud on ilmekaid lausenäiteid koos saksa vastetega. Nii saab vana ja eestipärase kõrval jälgida ka võimalikku saksa mõju Stahli keelekasutuses.
Vaata raamatusse: näidisleheküljed.

 
 
Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakirja vana kirjakeele erinumber. Külalistoimetajad Külli Habicht ja Pille Penjam. Tartu Ülikooli Kirjastus. Tartu 2013. 231 lk.

Erinumber sisaldab läbilõiget vana kirjakeele uurijate viimase aja teemadest ja tulemustest ning toob teaduskäibesse hulgaliselt uudset informatsiooni. Kogumik sisaldab 11 artiklit 12 autorilt. Teemadest on kesksel kohal sõnavara, mida käsitletakse nii piirkondlikust, päritolulisest kui ka autorileksika ainukordsuse ja arhailisuse vaatenurgast. Samuti leidub üksikallikaid ja nende tausta avavaid käsitlusi, nt lõunaeestilise „Agenda Parva” või 19. sajandi kohtuprotokollide keele kohta. Piiblitõlketeemalises artiklis võetakse vaatluse alla üks sajandeid püsinud tõlkeeksimus. Huvitavatest grammatikanähtustest on tähelepanu keskmes vat-infinitiivitarindi kasutus, lt-liitelistest adverbidest modaalpartiklite kujunemine ja mõningad edelaeestilised erijooned, mis kajastuvad Salomo Heinrich Vestringi sõnaraamatus. Käsitletakse ka uue kirjaviisi juurutaja Eduard Ahrensi vaateid kirjakeele ühtlustamist puudutavatele vormivalikuküsimustele ning tutvustatakse vanimate sõnastike elektroonilise andmebaasi eeliseid ja kasutusvõimalusi. Autorite hulgas on nii Tallinna kui ka Tartu uurijaid, samuti meie hea kolleeg Péter Pomozi Budapestist.
Veebiväljaanne.

 
 
Valve-Liivi Kingisepp, Kristel Ress, Kai Tafenau. Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastik 350. Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut. Tartu 2010. 768 lk.

Raamat sisaldab H. Gösekeni grammatika (1660) eestikeelset tõlget (tõlkija K. Tafenau) ning H. Gösekeni saksa-(ladina)-eesti sõnastiku tänapäevaste märksõnadega pöördvarianti (sõnaraamatu tänapäevastasid V.-L. Kingisepp ja K. Ress).
Vaata raamatusse: lk 27-36, lk 110-113, lk 307.

 
 
Vana kirjakeel ühendab. Artiklikogumik. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 24. Tartu 2003. 270 lk.

Novembris 2002 korraldas TÜ eesti keele õppetool järjekordsed vana kirjakeele päevad, kus peale ülikooli õppejõudude ja magistrantide esinesid kolleegid Tallinnast, Soomest ja Ungarist. Kogumik sisaldab selle konverentsi materjale. Kõik ettekanded ei ole jõudnud kogumikku, paar tookordset esinejat on vahetanud teemat ja on lisandunud ka uut ainestikku. Toimetanud Valve-Liivi Kingisepp.
Vaata ka kogumiku sisukorda.

 
 
Valve-Liivi Kingisepp, Külli Habicht, Külli Prillop. Joachim Rossihniuse kirikumanuaalide leksika. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 22. Tartu 2002. 544 lk.

Raamatu põhiosa moodustav sõnastik sisaldab kõiki Joachim Rossihniuse kirikukäsiraamatutes esinenud eestikeelseid sõnu, tähendusseletusi, sõnade esinemissagedusi. Iga märksõna all on esitatud näitelause(d), võimalikud liitsõnad ja ühendverbid. Sõnastikus on 1985 põhimärksõna. Saatesõnas antakse ülevaade Rossihniuse elust ja tegevusest, tema raamatute saatusest ja nende kohta kirjutatud uurimustest. Lisaks sõnastikule on väljaandes kaks Rossihniuse leksikat analüüsivat kirjutist ja lühikesi tekstinäiteid.Toimetanud Jaak Peebo.

 
 
Kristel Kikas. Mida sisaldab Heinrich Stahli Vocabula? Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 21. Tartu 2002. 220 lk.

Raamat sisaldab Heinrich Stahli grammatika (1632) saksa–eesti sõnastiku põhjal koostatud eesti–saksa sõnastikku (algsele sõnastikule on lisatud tänapäevastatud eestikeelsed märksõnad ja vajadusel tähendusseletused) ja selle analüüsi. Toimetanud Valve-Liivi Kingisepp. Vt ka K. Kikase magistritöö kokkuvõtet!

 
 
Julius Mägiste 100. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 15. Tartu 2000. 205 lk.

Raamatus on avaldatud Julius Mägiste seni publitseerimata uurimus Possessiivsufiksite rudimentidest eestis, eriti vana eesti kirjakeele (1520–1739) adverbides jm partiklites ja keelemehe elutööd analüüsivad kirjutised Tiit-Rein Viitsolt ja Valve-Liivi Kingisepalt. Koostanud Valve-Liivi Kingisepp.

 
 
Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Urve Pirso, Külli Prillop. Georg Mülleri jutluste sõnastik. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 12. Tartu 2000. 519 lk.

Georg Müller on esimeste tänapäevani säilinud pikemate terviklike eestikeelsete tekstide autor (jutlused aastaist 1600–1606). "G. Mülleri jutluste sõnastik" sisaldab kõiki Mülleri tekstides esinenud eestikeelseid sõnu, tähendusseletusi, sõnade esinemissagedusi. Iga märksõna all on esitatud näitelause(d), võimalikud liitsõnad ja ühendverbid, samuti muid tekstis esinenud ühendeid. Sõnastikus on üle 1800 põhimärksõna. Saatesõnas antakse ülevaade senistest G. Mülleri kohta kirjutatud uurimustest.

 
 
Johannes Gutslaff. Observationes Grammaticae circa linguam esthonicam. Grammatilisi vaatlusi eesti keelest. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 10. Tõlkinud ja väljaande koostanud Marju Lepajõe. Tartu 1998. 340 lk.

J. Gutslaffi "Observationes Grammaticae..." – esimene lõunaeesti keele grammatika – ilmus 1648. aastal Tartus. Eestis on sellest raamatust säilinud ainult üks eksemplar, mida hoitakse Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogus.
Uustrükis on ladinakeelse algteksti faksiimile, selle tõlge eesti keelde, eesti sõnade indeks, kultuuriloolised kommentaarid Marju Lepajõelt ning keelealased kommentaarid Hella Keemalt.

 
 
Epp Ehasalu, Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Jaak Peebo. Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 6. Tartu 1997. 182 lk.

Raamatusse on koondatud kõige vanemad säilinud eestikeelsed kirjapanekud (tekstid ja tekstikatked 13.–16. sajandist), iga teksti lühitutvustus ja sõnastik, mis sisaldab kõiki tekstisõnu, tähendusseletusi, vormiinfot, sagedusandmeid. Väljaandele on lisatud fotod originaalkäsikirjadest ja -teostest. Sõnastikus on üle 550 märksõna.

Kraaditööd

Külli Habicht. us-liiteliste abstraktnimisõnade areng eesti kirjakeeles, 1995, juhendaja emeriitprofessor Huno Rätsep, magistritöö

Epp Toomsalu. Clare sõnaraamatu küsimusi, 1995, juhendaja Jaak Peebo, bakalaureusetöö

Kristel Kikas. Heinrich Stahli saksa–eesti sõnastik (1637) eesti–saksa sõnastikuna, 1999, juhendaja Valve-Liivi Kingisepp, bakalaureusetöö

Külli Habicht. Eesti vanema kirjakeele leksikaalsest ja morfosüntaktilisest arengust ning Heinrich Stahli keele eripärast selle taustal, 2001, juhendaja emeriitprofessor Huno Rätsep, doktoritöö [Resümee] [Summary]

Maarika Keldt. Verbirektsioonid Joachim Rossihniuse kirikuraamatus (1632), 2001, juhendaja Külli Habicht, bakalaureusetöö

Kadri Kõpp. Interrogatiiv-relatiivpronoomenid eesti vanemas kirjakeeles, 2001, juhendaja Külli Habicht, bakalaureusetöö

Külli Prillop. Georg Mülleri jutluste verbivormistik, 2001, juhendaja Külli Habicht, magistritöö

Kristel Kikas. Mida sisaldab Heinrich Stahli "Vocabula", 2002, juhendaja Valve-Liivi Kingisepp, magistritöö [Kokkuvõte]

Argo Mund. Verbidest Heinrich Gösekeni sõnaraamatus (1660), 2002, juhendaja Valve-Liivi Kingisepp, bakalaureusetöö

Helina Tennasilm. Turu käsikirja sõnavara, 2002, juhendaja Valve-Liivi Kingisepp, bakalaureusetöö

Laura Merirand. pidama-verbi grammatikaliseerunud kasutusest vanemas kirjakeeles, 2003, juhendaja Külli Habicht, bakalaureusetöö

Reet Klettenberg. Permissiivkonstruktsioonid vanemas eesti kirjakeeles, 2004, juhendaja Külli Habicht, bakalaureusetöö

Kadri Kõpp. Relatiivlause põhijooned eesti vanemas kirjakeeles, 2004, juhendaja Külli Habicht, magistritöö

Pille Penjam. tulema-verbi leksikaalsest ja grammatilisest kasutusest ning modaalse funktsiooni kujunemisest eesti kirjakeeles 17.–20. sajandil, 2005, juhendaja Külli Habicht, magistritöö

Urve Viitkar. Johannes Gutslaffi "Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam" (1648) sõnastiku leksika, 2006, juhendaja Külli Habicht, bakalaureusetöö

Kristine Liiva. Tänapäevaks vananenud leksika 17. sajandi esimese poole eesti kirjakeeles, 2006, juhendaja Külli Habicht, bakalaureusetöö

Reet Klettenberg. Permissiivkonstruktsioonid vanemas eesti kirjakeeles, 2007, juhendaja Külli Habicht, magistritöö

Pille Penjam. Eesti kirjakeele da- ja ma-infinitiiviga konstruktsioonid, 2008, juhendaja Külli Habicht, Ilona Tragel, doktoritöö

Annika Küngas. Mõne modaalpartikli kujunemine ja kasutamine eesti kirjakeeles alates 1890. aastatest, 2010, juhendaja Külli Habicht, magistritöö

Kai Tafenau. Uue Testamendi tõlkimisest Rootsi ajal: käsikirjad, tõlkijad ja eesti kirjakeel, 2011, juhendaja Külli Habicht, Enn Küng, doktoritöö

Aune Esinurm. Definiitsuse väljendamine eesti vanas kirjakeeles, 2012, juhendaja Külli Habicht, magistritöö

Külli Park. Christoph Blume substantiivi- ja adjektiivimoodustus, 2014, juhendaja Külli Habicht, magistritöö

Annika Küngas. Pragmaatiliste markerite kujunemine ja funktsioonid eesti keeles lt-sõnade näitel, 2014, juhendaja Külli Habicht, Leelo Keevallik, doktoritöö

Liina Lepsalu. de-mitmuse tulek põhjaeesti keelde, 2014, juhendaja Külli Prillop, magistritöö

Valik artikleid

Tiit Hennoste, Helle Metslang, Külli Habicht, Anni Jürine, Kirsi Laanesoo, David Ogren (2016). Üldküsimuse vorm ja funktsioonid läbi nelja sajandi ja kuue tekstiliigi. - Emakeele Seltsi aastaraamat, 61, lk 80−109.

Külli Habicht, Piret Piiroja, Ilona Tragel (2015). Eesti võtma-tuleviku lugu. - Emakeele Seltsi aastaraamat, lk 19−50.

Ilona Tragel, Külli Habicht, Piret Piiroja (2015). Rise and fall of the TAKE-future in written Estonian. - Brian Nolan, Gudrun Rawoens and Elke Diedrichsen (eds.). Causation, Permission, and Transfer: argument realisation in GET, TAKE, PUT, GIVE and LET verbs. Amsterdam: John Benjamins. Pp. 353−383.

Miina Norvik, Piret Piiroja, Külli Prillop (2014). Verbi hakkama tähendusnihked eesti ja liivi keeles. Keel ja Kirjandus, 631−647. Täistekst / Rahvusraamatukogu digiarhiivis DIGAR.

Külli Habicht, Külli Prillop (2013). Sõnaharuldusi Heinrich Stahli teostest. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri / Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 4 (3), 13−36.

Külli Prillop, Kristel Ress (2013). Vanade sõnastike veebiandmebaas ja mida sealt leida. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri / Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 4 (3), 157−174.

Valve-Liivi Kingisepp (2012). Villem Reiman ja eesti vana kirjakeel. - Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat 2011, Tartu, lk 81–100

Külli Habicht, Külli Prillop, Pille Penjam (2011). Sõnaliik kui rakenduslik ja lingvistiline probleem: sõnaliikide märgendamine vana kirjakeele korpuses. - Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat, nr 7, lk 19-41.

Helle Metslang, Külli Habicht, Karl Pajusalu (2011). Developmental paths of interrogative particles: the case of Estonian. Folia Linguistica Historica, 32(1), 149-187.

Külli Habicht, Ritva Laury, Taru Nordlund, Renate Pajusalu (2011). The Marking of Definiteness in Old Written Estonian and Finnish: Native or Borrowed? In: Congressus XI Internationalis Fenno-Ugristarum. Piliscaba, 9-14. VIII 2010: Congressus XI Internationalis Fenno-Ugristarum. Piliscaba, 9-14. VIII 2010. (Toim.) Sandor Csucs, Nora Falk, Viktoria Toth, Gabor Zaicz. Piliscaba:, 2011, 277-284.

Külli Habicht (2010). Ühe hingesuguluse peegeldus: Uku Masing ja Georg Müller - Inimesepoeg valgel laeval: Uku masing 100. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 221-238.

Pille Penjam (2010). Eituskategooria Heinrich Stahli eesti keeles. - Emakeele Seltsi aastaraamat, 55, lk 138-160.

Valve-Liivi Kingisepp (2010). Heinrich Gösekenist eesti kultuuriloos. - Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastik 350, lk 11–26.

Valve-Liivi Kingisepp (2009). Leide Heinrich Gösekeni sõnavaramust. - Keel ja Kirjandus, nr 8 - 9, lk 620–630. Täistekst / Rahvusraamatukogu digiarhiivis DIGAR.

Külli Habicht (2009). Heinrich Stahli eripärased modaaladverbid. - Keel ja Kirjandus, nr 8-9, lk 608-619. Täistekst / Rahvusraamatukogu digiarhiivis DIGAR.

Pille Penjam (2009). da- ja ma-infinitiiviga konstruktsioonid 17. sajandi kirjakeeles. - Erelt, M. (Toim.). Emakeele Seltsi aastaraamat, lk 186 - 210. Tallinn: Emakeele Seltsi aastaraamat.

Külli Prillop (2009). Järgsilpide o ja u varieerumine ning traditsioonid vanas kirjakeeles. - Keel ja Kirjandus, nr 8-9, lk 595-607. Täistekst / Rahvusraamatukogu digiarhiivis DIGAR.

Kristel Ress (2009) XVII sajandi saksa-eesti sõnastike töötlemise probleemidest. - Keel ja Kirjandus, nr 8-9, lk 631-641. Täistekst / Rahvusraamatukogu digiarhiivis DIGAR.

Külli Habicht (2008). Estonian studies of old literary Estonian - Ross, K., Vanags, P. (toim.) Common Roots of the Latvian and Estonian Literary Languages, Frankfurt: Peter Lang Verlag, pp 285-304.

Külli Habicht (2006). Grammatiseerumise ja leksikaliseerumise suhtest eesti vana kirjakeele modaalpartiklite näitel. - Kerge, K.; Sepper, M.M. (Toim.). Finest Linguistics. Proceedings of the Annual Finnish and Estonian Conference of Linguistics. Tallinn, May 6-7, 2004, lk 159 - 178. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.

Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Külli Prillop (2006). Uudne sõnastik vanadest tekstidest. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 365–378. Täistekst / Rahvusraamatukogu digiarhiivis DIGAR.

Pille Penjam (2006). tulema-verbi grammatilised funktsioonid eesti kirjakeeles. - Keel ja Kirjandus, nr 1, lk 33-41. Täistekst / Rahvusraamatukogu digiarhiivis DIGAR.

Pille Penjam (2006). Development of the Modal Function of the Verb tulema 'come' in Written Estonian. – Linguistica Uralica, nr 3, pp 167–191.

Pille Penjam (2006). tulema-verbi modaalse funktsiooni kujunemine eesti kirjakeeles. – Lause argumentstruktuur. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli preprindid 2. Tartu, lk 71–98.

Külli Prillop, Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Pille Penjam (2006). Ehk elik või. – Keele ehe. Toim. E. Niit. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 30. Tartu, lk 185–204.

Külli Prillop (2006). Optimaalsusteooria. Kuidas eesti keeles klusiilid nõrgenesid ja kadusid. – Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 955–972. Täistekst / Rahvusraamatukogu digiarhiivis DIGAR.

Pille Penjam (2005). Jussiivi kasutusest eesti vanemas kirjakeeles. – Emakeele Seltsi aastaraamat nr 50 (2004). Tallinn, lk 68–92.

Pille Penjam (2005). Liikumisverbide semantikast: tulema-verb XVII–XX sajandi eesti kirjakeeles. – Keel ja Kirjandus nr 10, lk 818–830. Täistekst / Rahvusraamatukogu digiarhiivis DIGAR.

Valve-Liivi Kingisepp, Külli Prillop, Külli Habicht (2004). Eesti vana kirjakeele korpus: mis tehtud, mis teoksil – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 272–280.Täistekst / Rahvusraamatukogu digiarhiivis DIGAR.

Külli Prillop (2004), Kuidas märksõnastada vanu eestikeelseid tekste? – Keel ja Kirjandus, nr 2, lk 90–99. Täistekst / Rahvusraamatukogu digiarhiivis DIGAR.

Külli Habicht (2003). Vana kirjakeele uurimine. – Eesti keele uurimise analüüs. Koostanud Mati Erelt. Emakeele Seltsi aastaraamat nr 48 (2003), Tallinn, lk 135–165.

Külli Habicht (2003). Vana kirjakeele uurimisest Tartu ülikoolis. – 200 aastat eesti keele ülikooliõpet. Koostanud Valve-Liivi Kingisepp, toimetanud Mati Erelt. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 25. Tartu, lk 171–210.

Valve-Liivi Kingisepp (2003). Dietrich Heinrich Jürgenson – esimese eestlasest eesti keele lektor. – 200 aastat eesti keele ülikooliõpet. Koostanud Valve-Liivi Kingisepp, toimetanud Mati Erelt. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 25. Tartu, lk 88–126.

Külli Habicht (2001). Vanhan kirjaviron modaalirakenteista. – Congressus Nonus Internationalis Fenno-Ugristarum 7.–13. 8. Tartu 2000. Pars IV. Dissertationes sectionum: Linguistica I. Tartu, lk 268–276.

Valve-Liivi Kingisepp (2001). Eesti keele esimestest kirjapanekutest ja kirjaviisidest. – Oma keel 1, Tartu, 2001, lk 5–13.

Valve-Liivi Kingisepp(2001). Tähendusseletustest autorisõnastikus. – Congressus Nonus Internationalis Fenno-Ugristarum 7. – 13. 8. 2000. Pars V. Dissertationes sectionum. Linguistica II. Tartu, lk 83 – 87.

Valve-Liivi Kingisepp (2001). Karl August Hermann Tartu ülikooli eesti keele lektorina. 150 aastat sünnist. – Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 611–623; nr 10, lk 704–715. Täistekst / Rahvusraamatukogu digiarhiivis DIGAR.

Valve-Liivi Kingisepp (2001). Karl August Hermann – 150 Jahre. 1851–1909. – Linguistica Uralica, nr 4, lk 285–294.

Argo Mund (2001). Saksamaa kukk läks üle poodava silla ehk Pilguheit eesti keele esimestesse grammatikatesse ja sõnastikesse. – Oma keel 2, Tartu, lk 12–18.

Kristel Ress (2001). Kuidas sai Heinrich Stahli saksa–eesti sõnastikust (1637) eesti–saksa sõnastik ja mida see sisaldab. – Emakeele Seltsi aastaraamat nr 46, Tallinn, lk 185–223.

Külli Eilsen (Prillop) (2000). Georg Mülleri sõnastik arvutis. – Pipliakielestä kirjakieleksi, Helsinki, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, lk 319–327.

Külli Habicht (2000). Perifrastisista verbeistä ja yhdysverbeistä Georg Müllerin saarnateksteissä. – Pipliakielestä kirjakieleksi, Helsinki, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, lk 93–101.

Külli Habicht (2000). Grammaticalization of Adpositions in Old Literary Estonian. – Estonian: Typological Studies IV. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 14. Tartu, lk 19–58.

Valve-Liivi Kingisepp (2000). Georg Müllerin saarnojen sanastosta. – Pipliakielestä kirjakieleksi, Helsinki, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, lk 81–90.

Valve-Liivi Kingisepp (2000). B.G. Forseliuse ortograafiauuendustest. – Forseliuse Sõnumid 7, Tartu, lk 3–8.

Jaak Peebo (2000). Reiner Brockmanni eestikeelsete juhuluuletuste sõnastik. – Reiner Brockmanni teosed, koostanud ja toimetanud Endel Priidel, Tartu, Ilmamaa, lk 404–409.

Urve Pirso (2000). Terminatiivi, abessiivi ja komitatiivi funktsioonidest Georg Mülleri jutlustes. – Pipliakielestä kirjakieleksi, Helsinki, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, lk 102–107.

Jaak Peebo (1998). Keelekasutusest ajalehes Tarto maa rahwa Näddali-Leht. – Tarto maa rahwa Näddali-Leht. Uurimusi ja allikmaterjale. Koostanud Tõnu Tannberg, Tartu, lk 76–132.

Valve-Liivi Kingisepp (1997). Eesti leksikograafia aastal 1997. Vana kirjakeele sõnaraamatust. – Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 825–827. Täistekst / Rahvusraamatukogu digiarhiivis DIGAR.

Valve–Liivi Kingisepp (1997). Julius Mägiste elutöö ühest tahust. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 661–673. Täistekst / Rahvusraamatukogu digiarhiivis DIGAR.

Valve-Liivi Kingisepp, Epp Ehasalu, Külli Habicht, Jaak Peebo (1997). Vanimate eesti keele tekstide sõnavarast ja grammatilisest vormistikust. – Pühendusteos Huno rätsepale. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 7. Tartu, lk 67–100.

Jaak Peebo (1997). Eteläviron kirjakielestä. – Runon silta – kielen silta. Oulun yliopiston suomen ja saamen ja logopedian laitoksen julkaisuja 7, toimittanut Helena Sulkala ja Heli Laanekask, Oulu, lk 23–32.

Valve-Liivi Kingisepp (1995). Heinrich Stahli saksa–eesti sõnastiku tõlkevasteist. – Läänemere rahvaste kirjakeelte ajaloost. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 1. Tartu, lk 40–47.