Agenda Parva
1622
Vana kirjakeele uurimisrühm » Vana kirjakeele korpus » Agenda Parva kohta

Katoliku käsiraamat “Agenda Parva” on esimene säilinud trükis, milles leidub lõunaeestimurdelist teksti. Raamat on trükitud Braunsbergis 1622. aastal. Väike käsiraamat oli mõeldud Liivimaa preestritele ja sisaldab katoliku liturgia teksti: palved ja selgitavad juhatused preestritele ladina keeles, pöördumised rahva poole ja vastused aga läti, eesti, poola ja saksa keeles.Tegu on seega õige napi keelematerjaliga, kuigi mõne hilisema tekstiga võrreldes hea lõunaeestimurdelise keelepruugiga nii häälikuliselt kui ka vormiliselt.

A. Saareste järeldab “Agenda Parva” eestikeelse tekstiosa murdeliste joonte põhjal, et teksti tõlkija on kasutanud Tartumaa lõunaosa või Võrumaa lääneosa murret. A. Kask hindab seda kui võrdlemisi head lõunaeesti keele teksti, kus “ei ole märgata seda rusuvat võõrapärasuse mõju, mis iseloomustab samaaegseid põhjaeesti tekste.” Vello Helk peab tõlkijaks Guilhelmus Bucciust, kes a 1615–1621 oli Tartu jesuiitide tõlkide seminari eestseisja ja kellele eesti keel on olnud sünnikeeleks. Jaak Peebo tõstab esile asjaolu, et kirjutaja on tahtnud eri märgiga, tsirkumfleksiga, tähistada vokaali ülipikkust (eên ‘ees’, koôlnu, loôya ‘looja’, maâ, saâb jt), seega eristada välteid, millest kirjamehed ja keeleteadlased hakkasid teadlikult kõnelema alles XIX sajandi teisel poolel. Ka on selles kaasaütleva käände lõpp -ga liidetud sidekriipsuga sõna külge (sino-ga ‘sinuga’, mielde-ga ‘meeltega’, silmi-ga ‘silmadega’, körwu-ga ‘kõrvadega’ jt, kuigi seda muudes väljaannetes kirjutati veel palju hiljemgi kaassõnana lahku.

KIRJANDUST

A. Saareste, Agenda Parva (1622) keelest. – Eesti Keel 1938

A. Kask, Eesti kirjakeele ajaloost I. Tartu, 1970, lk 59

V. Helk, Jesuiitide tegevusest Tartus. – Tulimuld 1962, nr 1, lk 14–20

J. Peebo, Wastse Testamendi lugu, Eesti Keele Sihtasutus, 2001, lk 25