Selgituseks

Korpuses on 520 307 sônet (1. jaanuar 2012).
Kui otsitav sõna esineb mõnes lauses mitu korda, näidatakse seda lauset väljundis siiski vaid üks kord.

Võid kasutada mustreid

* (tärn) – eelnenud märki tohib mustrile vastavas avaldises esineda 0 kuni lõpmatus korda (nt bä* otsib b, bä, bää, bäää jne),
. (punkt) – tähistab ühtainust mistahes märki (nt i.a otsib iaa, iba, ica jne),
[ ] (nurksulgude paar) – annab ette valiku (avaldis [a-ex-z] annab ette vaid ühe sümboli, kuid kindlasti sellise, mis sisaldub nurksulgudes; antud näites on võimalikeks alternatiivideks tähed a, b, c, d, e, x, y, z; nt i[gs]a otsib iga ja isa),
^ (katus) – tähistab eitust, kui ta on esimene märk nurksulgude sees (avaldis [^aeiou] tähendab suvalist märki, mis ei ole a, e, i, o ega u; nt i[^gs]a otsib iaa, iba, ica jne, kuid mitte iga ega isa.

NB! Suuri ja väikseid tähti ei eristata.

Väljund

• Iga rea alguses allikaviide kujul <<aasta-autor_lehekülg>>.
• Kui sõna lõpus (ilma tühikuta) on #, on sõna kirjapilt vigane või lihtsalt imelik. Sellised sõnad on tähistatud, et neid ei peetaks korpuse sisestajate eksimusteks. Kõik vead muidugi tähistatud pole. Märki # saab ka otsida.
• Kokkukirjutatud sõnade vahel on plussmärgid.
• [s] ... [/s] saksakeelne tekst; [p] ... [/p] pealkiri; [o] ... [/o] sõrendatud või muul viisil esile tõstetud tekst.
• Kirjavahemärke ei saa otsida.

Tekstid

• J. W. L. von Luce, Sarema Jutto Ramat, I 1807, II 1812; (44 829 + 36224 sõnet)
• Otto Willem Masing, Ehstnische Originalblätter für Deutsche, 1816; (7181 sõnet)
• Otto Reinhold von Holtz, Luggemissed Eestima Tallorahwa moistusse ja süddame juhhatamisseks, 1817; (38 736 sõnet)
• Otto Willem Masing, Pühhapäwa Wahhe-luggemissed, 1818; (28 341 sõnet)
• Otto Willem Masing, Jutlus mis Priusse kulutamisse päwal, 1820; (4031 sõnet)
• Georg Magnus Knüpffer, Öppetusse ramat Saksama lamba-karjastele, 1837; (14 459 sõnet)
• Peter von Manteuffel, Aiawite peergo walgussel, 1838; (15 320 sõnet)
• Carl Johannes Masing, Monned Kennad Luggud töeste sündinud asjadest, Ma-rahwa mele heaks ja hinge kassuks kokkukirjotud, 1839; (5949 sõnet)
• Karl Jordan (tlk), Lambrise-Ramat, 1840; (35 646 sõnet)
• Friedrich Reinhold Kreutzwald, Wina-katk, 1840; (18 513 sõnet)
• Suve Jaan (Johann Friedrich Sommer), Wenne Südda ja Wenne Hing, 1841; (45 998 sõnet)
• Gustav Heinrich Schüdlöffel (tlk), Peter Pung. kaewandaja poeg, 1843; (26 431 sõnet)
• Gustav Heinrich Schüdlöffel, Toomas Westen , Lapo rahwa uso ärataja Norra maal, 1844; (6597 sõnet)
• Johann Schwelle (tlk), Mönned juttud nortele ja wannadele armsaks aja wiiteks, 3 jagu, 1844; (11 056 sõnet)
• Aleksander Umblia, Aboni üks karja pois ..., 1845; (6530 sõnet)
• Christian Kersten (tlk), Peegel Jummala rigi leikusse tööst, 1847; (35 847 sõnet)
• Johann Schwelle, Illus Kullane Pegel, 1847; (11 164 sõnet)
• Carl Wilhelm Freundlich, Pöllomehhe ait, 1849; (22 491 sõnet)
• Friedrich Reinhold Kreutzwald, Ue aasta sowimine, 1843a; (2410 sõnet)
• Friedrich Reinhold Kreutzwald, Reinowadder Rebbane, 1850a; (29 032 sõnet)
• Friedrich Reinhold Kreutzwald, Ma- ja Merre-piltid, 1850b; (41 924 sõnet)
• Friedrich Reinhold Kreutzwald, Sippelgas, I 1843b, II 1861; (9669 + 10 923 sõnet)
• (Tlk tiitellehel märkimata), Mai Roos, 1865; (11 006 sõnet)